Korraga kargas Veski-Kati, näpp sirgelt nagu pulk üles tõstetud, murult püsti: „Tuli meelde!“ hüüatas ta rõõmsalt. „Soov tuli meelde! Ma tahtsin saada õmblusmampsliks!“ ning õnnelikuna hakkas ta ringiratast tantsusammul keerutama, kareldes kui noor kitseke ümber veski. „Kes see õmblusmampsel on?“ pöördus Kirke mõistmatult Heleni poole. „Õmblusmampsel on õmbleja! Vanasti nimetati neid niimoodi! Veski-Kati on ju üsna vana, mis sest, et näeb noor välja!“ valgustas Helen õde. „Aaa…“ sai Kirke nüüd aru. „Mis vana ta on, kalpsab ringi nagu põrkepall!“ osutas Kirk peaga tantsusammul keerleva Veski-Kati suunas. „Nagu noor talleke!“ täiendas teda vend. „Ega kummituste vanust pole välimuse järgi kerge määrata!“ tõdes Kirke.
