Mees, kes teadis ussisõnu

Kui rumalad nad ikkagi olid! Magdaleena oli vähemalt kaunis, aga külavanem Johannest ei vabandanud miski. Mul oli järsku kohutavalt igav.

Ma oleksin praegu tavaline külamees ning mu elu oleks lihtne ja selge. Aga ema ja karu pärast sattusin ma tagasi metsa, just viimasel hetkel, ja nüüd ma siin olen. Ma rändasin ajas ja jõudsin minevikku just enne ukse lõplikku sulgumist. Mul ei olnud enam võimalik siit lahkuda, mind sidusid ussisõnad.